Päkapikud..

..on täitsa liikvel! Lootke, et ka Teie päkapikk toob teile sussi sisse kommide asemel mõne raamatu!

Head 1. adventi!

Lugemiselamusest

Õhutatuna Rein Langi poolt vallandatud aruteludest, otsustasin välja uurida, et mida siis need rahva poolt enim laenutatud autorite teosed ka sisaldavad. Nii lugesin läbi ühe Nora Robertsi ja ühe Barbara Cartlandi raamatu ning annan siinkohal neist väikse ülevaate.

Nora Roberts „Süda võidab“

Ma usun, et esimene peaksin andma ülevaate meie värvikatest peategelastest.

Cynthia Fox – hüüdnimega Foxy on 23-aastane noor naine, keda vanemate hukkumisega lõppenud autoavariist peale on kasvatanud hulljulge võidusõitjast vend Kirk. Nii on neiu alates 13-aastasest peale jõlkunud autogaraažides ja ringradade ümbruses ja peamiselt meeste seltskonnas. Seal sai ta tuttavaks ka oma elu armastuse Lance’iga. 16-aastaselt teeb Foxy noorusuljusest Lance’ile lähenemiskatse ja kui mees ta julmalt tagasi lükkab otsustab neiu meest kogu ülejäänud elu vihata. Nii lahkub ta võidusõiduringkondadest mõneks ajaks ja läheb fotograafiat õppima. Nüüd kuus aastat hiljem on ta tagasi, et pildistada oma venna järjekordset võidukat ringreisi. 

Nüüd aga Foxy välimuse juurde, mis arvatavasti on igati kohane sellisele kergele naistekale. Foxyl pead ehib paks pruun lokipahmakas, mis teatud valguses lõõmavad punakalt. Tal on kõrged põsesarnad, kolmnurkne nägu, mandlikujulised rohekad silmad, terav aristokraatlik nina ja täidlane suu. Ilus pole tema piisavalt kirjeldav sõna, pigem puutumatu sensuaalsus. Kogu tema välimus on vastuoluline, pikk, sale keha ja elevandiluu karva jume viitavad haprusele, samas kui lõõmavad juuksed ja pilgu jõulisus esitavad väljakutse. Muljetavaldav kas pole .

Lance Matthews on vanast ja jõukast perekonnast pärit endine võidusõidumaailma üks juhtivaid piloote, kes nüüd omab väga edukat firmat, mis muuhulgas disainib ka vormel 1 autosid, ka neid millega sõidab Foxy vend. Tema pead ehivad hooletud mustad lokid, mis ulatuvad särgikraeni. Tema silmad on meeleolust olenevalt kas teras- või suitsuhallid, näojooned klassikaliselt aristokraatlikud. Nägus oleks Lance’i kohta liiga taltsas sõna. Tema käitumises on sundimatut kergust, kuid pealtnäha laisapoolse pealispinna all peituvad teravad tajud. Tema kaubamärgiks on poolviltune naeratus ning hingematvalt intensiivne pilk, mis oma järjekindluses ja otsustavuses Foxyle kinnitub. Selles mehes on midagi rabavat, sügavat ja sensuaalset. Tema salapärane ja ohtlik ilme, hoolimatu hoiak ja intiimne hääl, muudavad ta Foxy jaoks nii vastupandamatuks ja jumalavallatult kütkestavaks, et hoolimata naise jõupingutustest ei suuda ta mehe kütkeist enam pääseda.

Niisiis kohtuvad Foxy ja Lance uuesti pärast 6 aastat lahusolekut ning kired lahvatavad uue hooga lõõmama. Mees kasutab igat nippi naise õrritamiseks ja võrgutamiseks ning pärast Foxy vennaga juhtunud õnnetust õnnestub tal naine endaga abielluma meelitada. Kuid sellega alles probleemid algavad. Alguse saab üks kirglike tülide ja veel kirglikumate leppimiste jada, mis kulmineerub sellega, et mees tunnistab, et on naist armastanud juba 10 aastat ning ei ole nõus teda enam käest laskma, sest vajab teda nagu õhku. Mispeale hakatakse hoolega lapsi tegema.

Nüüd aga teise kustumatu teose juurde, milleks on Barbara Cartlandi „Keelatud armastus“

Peab ütlema, et ma lugesin seda raamatut ja muudkui ootasin, et tuleksid ikka suured tunded ja kirglikud hetked, aga enamus raamatust oli niisama kõrgseltskonna intriigidest ja päris viimastel lehekülgedel avaldas meespeaosaline naiskangelasele igavest armastust. Pole siis ime, et naiskangelane meest ei usu, sest ülejäänud 300 leheküljel pole armastusest ega suurtest tunnetest juttugi. No milline pettumus ikka. Aga kui vaadata seda raamatute hulka, mida Cartland on suutnud kokku kirjutada, pole ime, et originaalsusest hakkab puudu tulema ja kui ma oleks eelnevalt veel mõned tema raamatud läbi lugenud, siis võib-olla oleks see konkreetne eksemplar isegi kergenduseks, et ei pea enam neid ühtesid ja samu armustseene lugema. 

Aga nüüd siis konkreetsemalt raamatu juurde. 

Raamatu naiskangelaseks on vaesunud aadlipersest pärit Aria, kes pärast pillava ja liiderliku isa surma peab toime tulema isast maha jäänud intriigide ja laostumisega. Koos vennaga üritab ta kuidagi ülal pidada oma armsat kodumõisa Queen’s Folly, kuid taibates, et muud võimalus pole, tuleb Arial minna tööle. Peagi leiab ta tööd miljonärist Ameerika polomängija Dart Huroni sekretäri ja majapidajana. Mehe majas elades peab ta aga kokku puutuma kõrgseltskonna pillava ja pealiskaudse ellusuhtumisega, mida ta pärast isa surma on kogu hingest põlgama hakanud.

Kuid milline naine suudaks vastu panna Dart Huroni sugusele pilkupüüdvale mehele. Tema tumedate silmade läbitungivale pilgule, täidlasele suule, peaaegu agressiivselt etteulatuvale laubale, päevitunud nahale ja tumedatele juustele. Tema mehelikule, jõulisele ja kassilikult nõtkele kehale, laiadele õlgadele, enesekindlale peahoiakule ja sihikindale kõnnakule. Tema kohta ei saa öelda just kena, kuid ta on unustamatu ja äärmiselt võluv. Ning kõige tipuks voolab temas veel indiaanipealiku verd.

Kuid ega Ariagi oma täiuses mehele alla jää. Tal on punased leegitsevad juuksed, suured rohelised silmad, südamekujuline nägu ja punane suu, mis on nurkadest pisut alla suunatud. Tema kitsas piht ja graatsiline kõnnak ei jää ühelegi mehele märkamata ning otsusekindlus ja sitkus on vaid väike osa tema voorustest.

Peab ütlema, et need kirjeldused tunduvad kuidagi tuttavlikud või kuidas. Tundub, et olen avastanud naistekate peategelaste ideaali.

Hoolimata kogu sellest jamast, mis kulmineerub muidugi raamatu viimases lauses, kus Dart lubab oma armsamale, et nüüdsest õpetab ta teda armastust ja meest ennast mitte pelgama (how lame), kõlab seal minu meelest ka üks põhjapanev tõde. Nimelt, et inimestel pole mõtet teeselda, et nad pole ostetavad ja et raha ei mängi elus mingit rolli, sest mida vaesemad nad on seda tähtsam on ka raha.

Kokkuvõttes võib öelda, et erinevate autorite naistekates on kindlasti mitmeid sarnasusi. Nagu antud juhul peategelased, nende varanduslik vahe ja muidugi raamatute lõpud, mis lubavad ohtralt seksi :)

Lõppkokkuvõttes erinevad nö sopakad üksnes selle poolest, et  kus on detailsemad seksistseenid või kus piirdutakse üksnes üksikute suudlustega.

Avastasin huvitavat lugemist

Praktikal olles sattusin lugema "Valge sarja" raamatuid. Need räägivad erinevate kultuuride naistest. Iga raamat on ühe naise lugu. Seda sarja lugedes tuleb tõdeda, et Eestis on naistel ikka väga hea elu.
Näiteks "Mina, Nojoud, kümneaastane ja lahutatud" jutustab noorest Jeemeni koolitüdrukust, keda sunnitakse abielluma vaid 10aastasena. Tüdrukul õnnestub oma vägivaldsest abikaasast küll lõpuks lahutada, kuid see teekond oli pikk ja keeruline.
Raamatus "Printsess" jutustab oma loo Saudi Araabia tüdruk, kes on pärit jõukast perekonnast. Sultana sunnitakse abielluma noorelt. Tüdruku abikaasa valib välja isa. Sultanal õnnestub kohtuda enne abielu oma tulevase mehega. Tema õnneks on mees meeldiv. Tüdruk saab aru, et tal on vedanud. Sultana õel nii hästi ei läinud. Ta sunniti abielluma endast tunduvalt vanema mehega, kes teda halvasti kohtles. Sultana õde sai lõpuks vabaks pärast enesetapu üritamist."Printsessi" järg on "Printsess Sultana tütred". Raamat jutustab naise kahe tütre katsumustest Saudi Araabias.
Raamat "Tüdruk keldris" jutustab Austria 10aastasest tüdrukust, kes röövitakse teel kooli. Mees hoiab tüdrukut oma maja keldris 8 ja pool aastat. Tüdrukul õnnestub põgeneda 18aastasena. Röövel teeb enesetapu. Kõigi imestuseks kaitseb tüdruk oma röövijat ning leinab teda.

Sarjas on ilmunud ka mitmeid teisi teoseid:

• "Mina, Phoolan Devi"
• "Geiša memuaarid"
• "Punane asalea"
• "Kõrbelill"
• "Mis kaob"
• "Müüdud"
• "Kümme tuhat muret"
• "Valge Masai"
• "Ainult koos tütrega"
• "Alina"
• "Inimese nimel"
• "Kõrbekoit"
• "Kaotatud au"
• "Vang"
• "Orjatar"
• "Vanaisa"
• "Mõranenud klaas kerkib esile"
•  jt.

Miks on hea käia praktikal raamatukogus

 

C* märkmeid praktika-ajast teenindusosakonnas:

• Pidev kirjandusest ümbritsetus tekitab teadjama tunde!
• Piisavalt aega lugeda ajalehti ja hoida ennast maailmas toimuvaga kursis.
• Pidev ülevaade raamatutest, mis raamatukokku saabuvad (nii kui raamat tagastatakse ja sellel järjekorda pole, võib selle ju enda nimele registreerida!)
• Kohtumine igasuguste “huvitavate” inimestega ja nendega suhtlemine (töö ei ole kunagi igav, kui külastajaid on!)
• Puuduvad võlgnevused raamatukogule (igal ajal saab oma raamatuid pikendada!
• Tähestik saab aina selgemaks – ka venekeelne tähestik!

Või mida Teie arvate?