Surm...on Surm. Ongi kõik.
"Hope does not give rest at the gates of eternal death, and it allowes not to destroy hard troubles with a sword" - Epigramm 3: codex vossianus, Rene Eespere.
"Tumm ja kaunis, mängis ta nukkudega, pannes neid tundide viisi riidesse ja võttes jälle riidest lahti. Tummana ja kaunina Claudia ka tappis." - Intervjuu vampiiriga, Anne Rice.
"Snape tõstis võlukepi ja osutas sellega otse Dumbledore´ile.
" Avada Kedavra!"
Snape´i võlukepi otsast sööstis välja roheline valguskiir ja see tabas Dumbledore´i otse rindu, Harry õuduskarje jäi tema sisse - vaikse ja liikumatuna oli ta sunnitud vaatama, kuidas Dumbledore õhku paiskus: sekundi murdosa jooksul paistis ta kiiskava surnupealuu all õhus rippuvat ning siis langes ta aeglaselt tahapoole nagu suur kaltsunukk, kukkus üle müüriseriva ja kadus silmist." - Harry Potter ja Segavereline prints; lk.511, J.K. Rowling.
"Ma ei näinud mida Garkin tegi - kõik juhtus liiga kiiresti, kuid ühtäkki kadus mees tulesambasse. Ta karjatas agoonias ja kukkus põrandale. Leek haihtus niisama kiirelt, kui oli tekkinud, jättes enda olemasolust tõendiks maha vaid söestuva laiba." - Jälle üks mõnus müüt: lk. 17, Robert Asprin.
"I have headaches and I vomit ever so often, but I´m also pregnant - suprise! - so in my head and body there´s this race between life and death going on. But then isnt´t that the case for everybody who´s ever lived, forever and always? Isnt´t that the nature of being alive?" - Eleanor Rigby; lk. 247, Douglas Coupland.
"Surm ei saanud kunagi päriselt aru, miks ta lubas Rottide Surmasl iseseisvalt eksisteerida. Lõppude lõpuks: kui sa oled Surm, siis oled sa ju k õ i g i Surm, kõikvõimalikud närilised kaasa arvatud." Ajavaras(Kettamaailma sari): lk. 6, Terry Pratchett.
* Lõigud on võetud raamatutest, ning kuuluvad kirjanikele: ja surm kirjanduses on ikkagi surm - Surm on ju kõigi surm, ka kirjanduslike tegelaste oma, sest eksisteerib ta ka seal. Ta on osa sellest, osa meist ja osa iseendast. Muud polegi.
Ärge pärige nii palju, vastas jänes kui oma urgu puges.
4 comments:
On ju suur vahe kas jutt käib surmast, või kirjanduslikust läbi kukkumisest. Kirjanduslikult maastikul suremine ei pruugi ju alati päris surmaga võrduda.
Kui te postitust tähelepanelikult loeksite, siis märkaksite, et ma ei ole midagi mainininud kirjanduslikust surmast... ennemini ikka surmast kirjanduses.
Tihtipeale avaldatakse kirjanike teoseid veel nende eluajal, mitte ainult post-mortem, st. autori eluiga ei võrdu teose viimase sõnaga. Samuti, kirjanduslik surm võib võrduda teose läbikukkumisega või autori otsusega/võimetusega/sooviga mitte enam uusi teoseid avaldada.
Mix sa mind teietad?
teietan... igaksjuhuks, ning ka selleks, et äkki keegi veel luges seda ja arvas, et ma kirjutan miskit mida ma üldse ei mõelnud, öelda ei tahtnud, kavatsesin hoopis midagi muud.
Post a Comment