E-raamat
Mida oodata?Viimasel kahel aastal on läbi terve maalima toimunud e-raamatute võidukäik. Samuti ka Eestis. Sellises olukorras on raamatukogudel tekkinud vähemalt vajadus hakkama mõtlema raamatukogu rolli üle. Kultuuriministri väljaütlemised on toonud välja mõningad arvamused, et miks on vaja raaamatukogu, kui meil on olemas internet ja nüüd ka e-raamat. Ehk polegi vaja meil raamat+kogu, vaid ainult arvutit oma toa nurgas. Ja raamatukogud võivad ära kaduda. Sellistele spekulatsioonidele vastukaaluks esitles Tallinna Keskraamatukogu 2012 aasta viimasel jaanuaripäeval oma uut platvormi e-raamatutele, mida võib pidada mõnes mõttes ka revolutsiooniks raamatukogunduses, eelkõige aga rahvaraamatukogunduses.
Tallinna Raamatukogu e-raamatu platvorm ELLU annab võimaluse lugeda interneti vahendusel e-raamatid otse arvustis. Siin on aga mõned agad millega arvestada. ELLUt saab kasutada ainult need inimsesed, kes on ennast registreerinud Tallinna Keskraamatukogu lugejaks, nii et vut vut Tallinnasse ID-kaart näpus! Teiseks tuleb arvestada, et arvutis lugemiseks on vaja pidevat internetiühendust, mis aga tähendab seda, et kui ei ole internetti, ei ole ka raamatut (kuigi e-raamatute maailmas on ka olemas ka teisi lahedusi, näiteks võimalus kindla ajaperioodiks laadida loetav fail arvutisse). Kolmandaks tuleb arvestada, et algsel testperioodil on raamatute nimetuse ja eksemplarid valik piiratud, kuna praegu ostetakse raamatuid ainult Eesti Digiraamatu Keskuselt. Laenutamine käib samuti nagu paberkandjatel raamatutel, ehk, raamatukogus on 3 e-raamatut, siis välja saab laenutada ainult need 3 e-raamatut. Lootust on aga, et kui kõik läheb hästi testperioodil, siis teistel raamatukgoudel oleks võimalik tulevkus liituda ja oma kogudesse muretseda ka e-raamatuid. Ja siiski... . Äkki oleks vaja tulevikus "kohustuslike" kultuuriväljaannete asemel, mida praegu ostetakse pea igasse rahvaraamatukogusse, osta ainult piiratud hulk e-kultuuriväljaannete eksemplare ja ülejäänud raha saaks palju efektiivsemalt kasutatud. E-raamatu võlu on selles, et vahet pole kas ma elan Tallinnas, Võrus või Narvas, ma kasutaksin sama e-raamatut. Kas siis võiks väita, et praegune raamatukogudele jaotava raha süsteem on vaikselt oma elu ära elanud ja midagi muud oleks vaja välja mõelda? Mõtlemist jätkub
Ja siis vaataks ka e-raamatute tootmise poolt. Praegusel hetkel käib e-raamatute tootmine nii: autor->kirjastaja->levitaja->lugeja. Kuhu aga jääb raamatukogu? Nimelt e-raamatu puhul on meie kirjastajad ja autorid ära unustanud, et raamatukogu sooviks osta ka e-väljaandeid. Raamatukogu jaoks praegu tähendab see, et iga raamatu puhul tuleb raaamatukogul suhelda levitaja, kirjastaja ja autoriga eraldi, et saada luba e-raamatute laenutamiseks raamatukogus. Ja siit tekivad aga probleemid. Esiteks e-raamatut ei peeta Eesti Vabariigis raamatuks, mis tõttu seda maksutstatakse täie käibemaksuga, mis aga ei muuda seda eriti soodsmaks paberkandjast. See omakorda vähendab e-raamatu populaarsust ning ringlus ja sellega kaotame ka potensiaalse võimaluse ennast harida ja täiendada. Teisen tuleks meeles pidada, et paberraamatu puhul on autorid saavad iga laenutuse pealt hüvitis, mis aga ei toimi e-raamatu puhul. Kas autorite jätkub huvi jännata raamatukogudega? Kolmandaks on e-raamat kahjuks veel nii uus, et paljud ootavad-vaatavad, kuidas kujuneb. Samas võiks ju mõelda kogu e-maalimaga on vaja kiiresti-kiiresti ka e-raamatul ilmuda "pildile". Ja neljandana on probleemiks e-raamatu autoriõiguse küsimus, millest aeg-ajal luuakse kujutis nagu suures kurjast hundist. Ja kuhu jääb kõiges selles raamatukogu?
Kõige selle tausta toodavad e-raamatuid 2 ettevõtet Eesti Digiraamatu Keskus ja Digira. Või hoopis unustada ära kirjastajad ja levitajad ning ise toota ja müüa e-raamat. Sellist võimalust pakub E-Raamatukogu (täidab raamatukogu funksiooni?)
Kuigi lõpuks peaks siiski küsima: Milline on raamatukogu roll 21. sajandil? Või meid polegi enam vaja?
Tallinna Raamatukogu e-raamatu platvorm ELLU annab võimaluse lugeda interneti vahendusel e-raamatid otse arvustis. Siin on aga mõned agad millega arvestada. ELLUt saab kasutada ainult need inimsesed, kes on ennast registreerinud Tallinna Keskraamatukogu lugejaks, nii et vut vut Tallinnasse ID-kaart näpus! Teiseks tuleb arvestada, et arvutis lugemiseks on vaja pidevat internetiühendust, mis aga tähendab seda, et kui ei ole internetti, ei ole ka raamatut (kuigi e-raamatute maailmas on ka olemas ka teisi lahedusi, näiteks võimalus kindla ajaperioodiks laadida loetav fail arvutisse). Kolmandaks tuleb arvestada, et algsel testperioodil on raamatute nimetuse ja eksemplarid valik piiratud, kuna praegu ostetakse raamatuid ainult Eesti Digiraamatu Keskuselt. Laenutamine käib samuti nagu paberkandjatel raamatutel, ehk, raamatukogus on 3 e-raamatut, siis välja saab laenutada ainult need 3 e-raamatut. Lootust on aga, et kui kõik läheb hästi testperioodil, siis teistel raamatukgoudel oleks võimalik tulevkus liituda ja oma kogudesse muretseda ka e-raamatuid. Ja siiski... . Äkki oleks vaja tulevikus "kohustuslike" kultuuriväljaannete asemel, mida praegu ostetakse pea igasse rahvaraamatukogusse, osta ainult piiratud hulk e-kultuuriväljaannete eksemplare ja ülejäänud raha saaks palju efektiivsemalt kasutatud. E-raamatu võlu on selles, et vahet pole kas ma elan Tallinnas, Võrus või Narvas, ma kasutaksin sama e-raamatut. Kas siis võiks väita, et praegune raamatukogudele jaotava raha süsteem on vaikselt oma elu ära elanud ja midagi muud oleks vaja välja mõelda? Mõtlemist jätkub
Ja siis vaataks ka e-raamatute tootmise poolt. Praegusel hetkel käib e-raamatute tootmine nii: autor->kirjastaja->levitaja->lugeja. Kuhu aga jääb raamatukogu? Nimelt e-raamatu puhul on meie kirjastajad ja autorid ära unustanud, et raamatukogu sooviks osta ka e-väljaandeid. Raamatukogu jaoks praegu tähendab see, et iga raamatu puhul tuleb raaamatukogul suhelda levitaja, kirjastaja ja autoriga eraldi, et saada luba e-raamatute laenutamiseks raamatukogus. Ja siit tekivad aga probleemid. Esiteks e-raamatut ei peeta Eesti Vabariigis raamatuks, mis tõttu seda maksutstatakse täie käibemaksuga, mis aga ei muuda seda eriti soodsmaks paberkandjast. See omakorda vähendab e-raamatu populaarsust ning ringlus ja sellega kaotame ka potensiaalse võimaluse ennast harida ja täiendada. Teisen tuleks meeles pidada, et paberraamatu puhul on autorid saavad iga laenutuse pealt hüvitis, mis aga ei toimi e-raamatu puhul. Kas autorite jätkub huvi jännata raamatukogudega? Kolmandaks on e-raamat kahjuks veel nii uus, et paljud ootavad-vaatavad, kuidas kujuneb. Samas võiks ju mõelda kogu e-maalimaga on vaja kiiresti-kiiresti ka e-raamatul ilmuda "pildile". Ja neljandana on probleemiks e-raamatu autoriõiguse küsimus, millest aeg-ajal luuakse kujutis nagu suures kurjast hundist. Ja kuhu jääb kõiges selles raamatukogu?
Kõige selle tausta toodavad e-raamatuid 2 ettevõtet Eesti Digiraamatu Keskus ja Digira. Või hoopis unustada ära kirjastajad ja levitajad ning ise toota ja müüa e-raamat. Sellist võimalust pakub E-Raamatukogu (täidab raamatukogu funksiooni?)
Kuigi lõpuks peaks siiski küsima: Milline on raamatukogu roll 21. sajandil? Või meid polegi enam vaja?
No comments:
Post a Comment