Eesti Raamatukoguhoidjate Ühendus (ERÜ)
Mida toob tulevik?
Eelmise aasta sügisseminaril rääkisime teemal: Miks on ERÜ varju jäänud? Arutluse alla tuli võimalus luua ERÜ juurde üliõpilaste sektsioon, kes oleks järelkasv raamatukoguhoidjatele. Tegime SWAT analüüsi ja toodi välja idee, et võiks luua raamatukogundust õppivatele üliõpilastele (Viljandi Kultuuriakadeemia ja Tallinna Infoteaduste Instituut) eraldi kooskäiev grupp (ühing?). Esitati positiivseid ja negatiivseid pooled.
Sellel kevadseminaril räägiti lähemalt ERÜ-st. Kõneles meile Jaanus Kõuts, ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni juhatuse esimees, kuidas tema sattus ERÜ-sse ja mis on edasi saanud. Oma ettekandes rõhutas, et vaja on olla aktiivne. Valikuvõimalustena raamatukoguhoidjal on olla kas pasiivne vooluga kaasa minev või teha omamoodi aktiivselt võidelda uute arengute eest. [JA mindi kaasa uuede suundadega - ettekanne toimus läbi Skype-i!].
Teisena esines ERÜ esinaine Anneli Sepp, kes tutvustas ERÜ-d kui raamatukoguhoidjate erialaorganisatsiooni oma ülesannetega. Tõdeti, et tegemist on raamatukoguhoidjatele mõeldud organisatsiooniga, mitte raamatukogude ja raamatukogunduse eeskõnelejaga. Aga siiski on. Samuti tekkis küsimus, et kes siis meie riigis peaks vastutama raamatukogunduse eest, seisma raamatukogude õiguste eest? Praegusel hetkel täidab seda funksiooni ERÜ.
Arutlus jätkus eelmise sügisseminari teemal: Kas on vaja ERÜ-s üliõpilaste sektsiooni? Vastuseid tuli mitmeid, kuid tõdeti, et niivõrd ei oleks vaja üliõpilastele eraldi sektsiooni, kui kõikidele raamatukoguhoidjatele (k.a. ERÜ mitteliikmetele) oleks vaja ühist juurdepääsetavat kohta (portaali, foorumit, blogi), kus saaks arutada raamatukogunduse probleeme raamtukoguhoidjatega (ja mitte ainult). Teemad alates komplekteerimise probleemidest kuni selleni, et küsida nõu kirjanike kutsumisest raamatukogusse ja raamatukogutundide tegemisest. Oli ettepanekuid, et tuleks selle koha raames ka väike nurgake ka üliõpilastele ja pensionär-raamatukoguhoidjatele. Lihtne oleks luua selline koht läbi projektirahade, kuid lahtiseks jäi, kes peaks seda vedama, kas üliõpilased või see oleks veel kellegi mure. Veel oli ettepanekuid, et luua mitte raamatukogus töötavatele üliõpilastele oma koht, kus rääkida koolist ja see oleks ka tutvustus neile uudishimulikele, kes sooviksid tulla tulevikkus õppima raamatukogundust. Lõpus mainiti ka seda blogi ja kirjandusõhtuid, mida võib pidada eriala päevaõppe eneseväljenduseks avalikusele.
Tartu Ülikool Viljandi Kultuuriakadeemia 2010
Sellel kevadseminaril räägiti lähemalt ERÜ-st. Kõneles meile Jaanus Kõuts, ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni juhatuse esimees, kuidas tema sattus ERÜ-sse ja mis on edasi saanud. Oma ettekandes rõhutas, et vaja on olla aktiivne. Valikuvõimalustena raamatukoguhoidjal on olla kas pasiivne vooluga kaasa minev või teha omamoodi aktiivselt võidelda uute arengute eest. [JA mindi kaasa uuede suundadega - ettekanne toimus läbi Skype-i!].
Teisena esines ERÜ esinaine Anneli Sepp, kes tutvustas ERÜ-d kui raamatukoguhoidjate erialaorganisatsiooni oma ülesannetega. Tõdeti, et tegemist on raamatukoguhoidjatele mõeldud organisatsiooniga, mitte raamatukogude ja raamatukogunduse eeskõnelejaga. Aga siiski on. Samuti tekkis küsimus, et kes siis meie riigis peaks vastutama raamatukogunduse eest, seisma raamatukogude õiguste eest? Praegusel hetkel täidab seda funksiooni ERÜ.
Arutlus jätkus eelmise sügisseminari teemal: Kas on vaja ERÜ-s üliõpilaste sektsiooni? Vastuseid tuli mitmeid, kuid tõdeti, et niivõrd ei oleks vaja üliõpilastele eraldi sektsiooni, kui kõikidele raamatukoguhoidjatele (k.a. ERÜ mitteliikmetele) oleks vaja ühist juurdepääsetavat kohta (portaali, foorumit, blogi), kus saaks arutada raamatukogunduse probleeme raamtukoguhoidjatega (ja mitte ainult). Teemad alates komplekteerimise probleemidest kuni selleni, et küsida nõu kirjanike kutsumisest raamatukogusse ja raamatukogutundide tegemisest. Oli ettepanekuid, et tuleks selle koha raames ka väike nurgake ka üliõpilastele ja pensionär-raamatukoguhoidjatele. Lihtne oleks luua selline koht läbi projektirahade, kuid lahtiseks jäi, kes peaks seda vedama, kas üliõpilased või see oleks veel kellegi mure. Veel oli ettepanekuid, et luua mitte raamatukogus töötavatele üliõpilastele oma koht, kus rääkida koolist ja see oleks ka tutvustus neile uudishimulikele, kes sooviksid tulla tulevikkus õppima raamatukogundust. Lõpus mainiti ka seda blogi ja kirjandusõhtuid, mida võib pidada eriala päevaõppe eneseväljenduseks avalikusele.
Tartu Ülikool Viljandi Kultuuriakadeemia 2010
Viide: Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing
No comments:
Post a Comment