Minu sisseastumiskatsete mälestused...

Ma tulin siia kooli kohe peale keskooli lõppu. Mujale ma isegi ei proovinud. Viljandis ma oma elus ka palju just käinud ei olnud - ainult kooli ekskursioonidel. Seetõttu polnud mul aimugi isegi sellest, kus koolimaja asub - see tuli kaardi pealt järele vaadata :P . Eksam ise ei olnud kõige hirmsam... kardan eksameid ja teste hullupööra. Minule tekitas kabuhirmu hoopis vestlus. Vestlusel oli õppejõude/ küsitlejaid kolm: Vaaro, Põldaas ja Kelder. Ma olin nii hirmul, ei teadnud kuhu vaadata. Otsisin põgenemisteed aknast välja vaadates. Värisesin tooli peal nagu haavaleht. Olin tohutult tänulik kui keegi neist naeratas. Mäletan, et küsiti, mis mulle Viljandis meeldib? Olin varem päeval ringi jalutanud, niisiis sain omale vastuse kokku... vanaaegsed majad, väikelinn, ei ole liiga palju inimesi...see kõik kehtib veel praegugi.